“The only people for me are the mad ones, the ones who are mad to live, mad to talk, mad to be saved, desirous of everything at the same time, the ones who never yawn or say a commonplace thing, but burn, burn, burn, like fabulous yellow roman candles exploding like spiders across the stars.”

esmaspäev, oktoober 12

Cabby Geez

Täna oli normaalne päev. Esimene lumi tuli (ei tule iial tagasi (8)).
Kõigil tundus koolis olevat mingi naljakalt hea tuju, igastahes, kõva häälega sai Malliga
naerdud metsamaja kohvikus jaapanlaste jalgpalli üle (aitähh Carmen : D).
Ja no, lilli istutasime ka lumesajus, mis oli ülinormal. Lusikaga kaevasime lillesibulatele auke : D.

Maastikuarh. üldkursusest ärme parem räägi, sest et rohkem ma pole kunagi elus naernud ühegi slaidšõu peale kui Merka ja Kadi planeerimisseaduseoma peale.

Ja noh, siis ma oleks äärepealt ise liikuma hakkavas autos vastu seina pannud. Sellist asja polnud enne olnud.

Lisaks sellele ma avastan, et Star Wars on üliäge ja lisaks sellele, mu telefonihelin on Imperial March nüüd. Ja Yoda kõnepruuk hakkab külge.

Üleüldiselt on kamm ja aega pole vajalike asjade tegemiseks kunagi, aga ebavajaliku jaoks on aega alati maa ja ilm.

Kurat küll, kust ma viitsimise muretsen, et pihta hakata ?

Eniveis, paneks veits diipi ka üldistel teemadel, aga ausaltöeldes ei viitsi.


A ja normal sall : D


(MGMT - Time to Pretend)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar