Kõigepealt ma tervitaks Katut, suured tänu sulle, et nüüd ainuke laul, mis kummitab on see Empire State of Mind. Suht hulluks hakkab ajama : D.
Aga suht betoondžunglis elame ikkagi. Looduslik valik toimub siin ka.
Ellu jääb tugevama psüühikaga inimene, muud viiakse hullumajja, halvemal juhul ilmub mõni kannibal ja süüakse ära ka.
Sest et nüüd kui meil on nn "kõrgtsivilisatsioon", siis ei ole vaja enam jahti pidada ellujäämiseks (söögi peale niisiis), vaid hoopis teiste inimeste peale (paaritumiseks on kedagi vaja ju) : D.
Ja kui mitte selleks, siis lihtsalt niisama, sest tundub, et evolutsiooni käigus on tekkinud inimestel kõigil mingi uus värk, et on vaja koguda teiste inimeste närvirakke. Keerulisema ajutasandi probleem vist, kuigi vahepeal tundub küll, et me oleme kiviajas, lihtsalt meil on keerulisemad mänguasjad ja relvad ja kõik, aga põhipoint on ikka sama. Sest mehed ikka üritavad olla alfa-isased ja naised on .. naised. Ainult täiega võimukamad. Ja kui tuleb tugev alfa-isane ja tahab emast oma koopasse viia, siis ollakse ikka nõus, aga vägevust ei näita mitte see, kui power jahimees või skill kutil on, vaid nüüd näitab powerit ägeilusvõimas auto ja muu säärane kraam. Emane aga kantakse mõnede aastate pärast maha, sest tänapäeva alfa-isane ei ole mitte see, kellele on perekond esmatähtis, vaid et muskel oleks suur (et saaks kõigile peksa anda), ulme piff oleks kõrvalistmel ulmelise hinnaga autol, mis on umbes mõeldud tegelt kusagil vormelirajal parima aja püstitamiseks. Ja muidugi - ärgem unustagem põhilist: vaja on mängida totaalset m***i, et noh, "mul on iseloomu" ja "ma olen nii lahe mees kui ma oma nais(t)est välja ei tee". Pluss lisaks sellele on jäänud mulje, et seda alfa-meest tahetakse ainult magamistuppa ja oma voodisse, sest ilus on vaadata, aga miskipärast musklite suurus/mass/hulk onseoses ajumahuga. Kiviajal oli alfa-mees see, kes hoolitses perekonna eest, küttis mammuteid ja muid suuri loomi (vb nende pärast neid enam polegi :O). Tänapäeval on see asi kuidagi väga vastupidi läinud. Ära ei tohi unustada neid armsaid kutte, kes tahavad olla alfad, aga unustavad selle ära, et nad on normaalsed ja siis muutuvad ebanormaalseks, sest nad tahavad olla keegi, kes nad ei ole. Ja neist saavad vist mingid endaarust ägedad pleikud. Ja no.. me kõik teame üldist arvamust nende kohta 8-).
Ainuke asi, mis peaks tüdrukutele lohutav olema on see, et kuigi on väga palju totaalselt troppe mehi, satub hulka ka neid, kes pole. Lisaks neid, kes oleks alfad sõna kõige otsesemas mõttes, on üpris vähe ja mõne halva joonega niisama kuttidel saab hakkama. Pluss noh, nagu kutid vaatavad et „JÕHKER PÜSS” siis me vaatame samamoodi kutte, et „OMG KUI ILUS MEES!”. Midagi on meisse jäänud sellest ammusest ajast, aga kõik on nihkes, kummaliselt. A ja siis heasmõttes alfa-mehi on ka kindlasti. Neid enesekindlaid, hoolitsevaid, ilusaid, eesmärgikindlaid, hea kehaehitusega jne kutte, kes enamus aega tunduvad olevat lihtsalt linnalegendid.
Sest olgem ausad, normaalseid tüdrukuid on ka ikka sitaks vähe ju, nii et mida me ikka vingume, et ühtegi normaalset kutti pole ? (Mitte et peaks leppima mõttetu mehega, sest see on puhas idiootsus. Eraldi on ju olemas veel mingid mõttetud kutid, kes ei saa üldse aru mis ja kuidas ja millepärast.)
VÕI on asi selles, et me oleme ise nii psühhoks läinud, et oleme kõigi meeste pead nii segi ajanud, et evolutsiooniliselt on nad muutunud imelikemaks ajaga, et meid ära händlida?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar