“The only people for me are the mad ones, the ones who are mad to live, mad to talk, mad to be saved, desirous of everything at the same time, the ones who never yawn or say a commonplace thing, but burn, burn, burn, like fabulous yellow roman candles exploding like spiders across the stars.”

kolmapäev, oktoober 28

Sometimes I think, sometimes I don't.


Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna : D.
Mitte, et ma arvaks, et armastus on mingi jube asi, aga no, aeg-ajalt on see suht retarded küll. Mitte ainult ei tee pimedaks, aga kaotab igasuguse ratsionaalse
mõtlemise, loogika ja terve mõistuse.

Aga ometi on see üks võimsamaid asju üldse : )




Mu põhimõte ka.









A ja siis see nali, et point, mida pooled või rohkemadki fännavad, et ela nagu poleks homset ja nii.. no, kui suur on tegelt tõenäosus, et homset päeva pole ? : D
Ja siis järgneb pikk aeg, kus sa peadki elama oma eilsete idiootsustega ja mõtlema, et: "Oli nüüd siis seda vaja..?"


Ja see ka:




Ja ma ei kujuta ette ka, kust ma oma viitsimise hangin asjade tegemiseks, mida ma peaksin tegema. Absoluutselt ei viitsi.
Kõik muu tundub palju huvitavam ja vajalikum ja parem jne.
BÖÄ.

Ja selle asemel, et praegu oma referaati kirjutada, vahin ma siin. Ja mingeid random pilte. Oleks siis mingi mõte sellel, et n-ö inspireeriks neid asju tegema, mida ei taha, vaid peab. AGA PÄRIS ONGI NII.
Tahaks veel rohkem asju teha, mis ei puutu üldse sellesse, mida ma pean tegema.
Pedekamm.


Laupäeva. PLZ.



3 kommentaari: