Eile öösel, enne magamajäämist, käis peast umbes miljon ulmemõtet läbi. Ja noh, uni ei tahtnud ka tänu sellele tulla. Oleks võinud üksi vist terve jutuajamise oma mõtetega pidada.
Igastahes, põhiasi, mis mind kummitas, oli see kui juhtusin parajasti Delfist lugema Tarandi kirjutatud kirja, kuidas MuPo teda kiusas. Ja siis lugesin läbi, mõtlesin, et jumal tänatud, et ma Tallinnas ei ela päriselt ja meil siin Tartus MuPot pole, ja siis hakkasin rõõmsalt kommentaare lugema. Ja ei suutnud ära imestada, et meil siin riigis pidi ikka kirjaoskus päris põhjas olema.. ja kuidas vist inimesed ei saanudki aru, mida nad lugesid. Mida sa teed kirjaoskusega, kui sa aru ei saa, mida sa loed? Siit ettepanek minister Lukasele, et palun rohkem funktsionaalse lugemise ülesandeid nii alg-, põhi-, kui ka keskkooli. Paha ei teeks need vist ka ülikoolis, sest ilmselgelt on paljud inimesed, kes oma kõrgharidusega kekkavad, selle saanud kätte puhtalt tuupimise teel. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Umbes 4/5 kommentaaridest olid Tarandi peale vihased, mis ilmselgelt viitab sellele, et a) ei saadudki aru, millest kiri rääkis või b)ei tahetud aru saada.
Siit ma järeldan, et kuna Delfis on üpris kompaktselt uudised kokku võetud, loevad seda igasuguse haridustaustaga inimesed. Siit ma järeldan edasi, et haridus ei anna inimesele oskust mõista ja aru saada, vaid võib kitsendada mõttemaailma veelgi (a la "mul on kõrgharidus, ma olen nii tark ja äge ja palju parem kui teised ja ma tean kõike kõige paremini"). Ja kuna artiklit oletatavasti luges palju erinevaid inimesi, võin ma vist ka järeldada, et 4/5 ongi mõistmatud kinnise mõttemaailmaga inimesed, kes vaatavad asju ainult oma mätta otsast ja muust on suva, sest see ei mahu nende vaatevälja.
Kahjuks võib vist seda järeldust rakendada ka muudes eluvaldkondades.
Ma nüüd mõtlen, kas on mõtet blogisse kirjutada avalikuks lugemiseks üldse eriti mingit veits sügavamat teemat asjadest, mis pähe tulevad, arvestades, et kes teab, see teab ja kes tahab teada, teab ka. Ja noh, pole vist mõtet mainida, et eelneva teksti põhjal, kes tahab mõista asju, siis võibolla mõistab ka.
Mõningate teemade kohapealt on tunne küll täiesti, nagu olekski nii et vox clamantis in deserto. Ma kirjutaks heameelega veel igasuguseid asju ja mõtteid, aga mulle tundub, et sel pole erilist pointi, kuna ainuke asi, mida tehakse, on varjatud mõtte otsimine. Ja kui seda pole, siis tuleb see välja mõelda. Kui see on aga olemas, ja kuidagi naelapea pihta tabab, siis otsitakse uus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar