“The only people for me are the mad ones, the ones who are mad to live, mad to talk, mad to be saved, desirous of everything at the same time, the ones who never yawn or say a commonplace thing, but burn, burn, burn, like fabulous yellow roman candles exploding like spiders across the stars.”

esmaspäev, detsember 7

Lahtiseletamiseks peaks sõnu juurde leiutama. Sest mina ei oska enam. Nii ülemõistuse. Ja teistmoodi. Ja õnnelik-hea : ). Sest on inimesi, kes nii mõjuvad. Läbi aegade ja kõige muu jama, mis ette tuleb.

Ma olen kaks päeva üritanud kirjutada siia midagi, aga lõpetan ikka koguaeg tühja kasti vahtides.
Siiralt, Teie kui kell kukkus

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)