“The only people for me are the mad ones, the ones who are mad to live, mad to talk, mad to be saved, desirous of everything at the same time, the ones who never yawn or say a commonplace thing, but burn, burn, burn, like fabulous yellow roman candles exploding like spiders across the stars.”

laupäev, veebruar 20

Kuradi tuul, sellise peavalu annab, et ise ka ei usu. Täiesti haige.
Ja mul on nii kopp ees sellest lõputust talvest. Eks ikka ilus on ja bla ja oh-kui-tore-tuleb-meelde-kui-me-pisikesed-olime ja mida iganes, aga no kaua sa külmetada jõuad ?
Minu poolt kindel EI.
Tahaks kingi jalga panna ja mitte kuhjata miljonit kihti riideid selga. Villaseid sokke võin igal ajal kanda.

Off-topicut tehes: täiega hea meel on selle üle, et maailma loodi silmarõõmud. Et nagu, lihtsalt oleks huvitavam ja ilusam, ja kogu moos.


Veel off-topicut,
sest naerma peab ka.
Siiralt, Teie kui kell kukkus

1 kommentaar:

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)