...ehk teisisõnu, kuidas kolm põrsakest kodu kaotasid.
Leekivpunaselt hõõguv voolumõõtja ja opstiii, elektrit meil enam polnudki. Aga kuna gaas sai ka otsa, siis oligi kõik otsas. Mida me ikka 21. sajandil ilma elektrita teeme. Pime, külm, süüa teha ei saa.
Hommikul ärkasin õudusunenäo peale. Jällegi meeldiv.
Tulin koju, et oodata üle 8 TUNNI elektrikut. Ja kas ma juba mainisin, et toas oli 13 kraadi sooja. Mõnus selline.
Mul oli niii igav, et ma mõtlesin, et mu ajud voolavad kõrvade kaudu välja. Tõsiselt nagu. Tunnetasin sõna "igav" sügavamat tähendust. KÕIGE sügavamat.
Eesti Energia kuttidega tegime küünlaromantikat ja üks lubas veini tuua. Tsill.
Igatahes, siit järeldus, miks vanasti, enne elektri avastamist peredes nii palju lapsi oli. Mis neil muud ikka paremat õhtuti teha oli.
Naine: Mul on igav.
Mees: Teeme lapsi.
Baka töö teema olemas.
Ja aitäh vanadele voolumõõtjatele ja ilmselgelt ajuvabale juhtmesüsteemile. :)
A muidu on kõik vinge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar