“The only people for me are the mad ones, the ones who are mad to live, mad to talk, mad to be saved, desirous of everything at the same time, the ones who never yawn or say a commonplace thing, but burn, burn, burn, like fabulous yellow roman candles exploding like spiders across the stars.”

esmaspäev, märts 8

Procrastination

Selle asemel, et oma kartograafia laboratoorseid töid teha, ma passin jälle netis.
Ja no et ikka to the max tõmmata venitamist, siis hakkasin vanu blogisissekandeid ka sirvima, ja avastasin, et see sisetundevärk on ikka ülihästi toimiv. Lugesin mingit veebruari alguse teksti ja jaanuarilõpu oma ka. Point ongi selles, et koguaeg mingi naljakas ärevus oli, ja tunne, et no, mis nüüd saama hakkab, midagi hakkab muutuma. Et nii kevad, ja teistmoodi ja hea. Aga mul on hea meel, et ükskõik mis otsused, nii head kui halvad, on mind päris hästi edasi viinud siiski, kõigest hoolimata. Ja ma olen päris rahul ka kokkuvõttes ( :
Ilmselgelt pidi kõik nii minema.

Aaaga,
vähem roosilisemalt lähenedes asjadele.. tegin täna kompa tunnis nimekirja kõigest, millega ma peaks umbes nädala-paari jooksul hakkama saama.
Nimekiri oli terve A4 pikk : )

Ilmselgelt hüvasti sotsiaalne elu.


Gotta luw deja vu ka, praegu tuli ära hetk, seda tekstikasti vaadates.




Ja see puu on üliCOOL.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar