Ja selleni, et kui ehtne näide oli see sellest, et ükskõik kes, kes mõtleb kastist välja ja natuke omamoodi või vähemalt üritab miskit kuidagi uuest valgusest vaadata, lihtsalt kas oma lõbuks või sellepärast, et kui miski pole töötanud, siis ÄKKI kuidagi teisiti töötab.. saab ta odava cockblocki. Lisaks saavad mingid regular dumbassid odavalt mingit kiitust, et "OI SA OLED NII TARK!". Ma võin ka mingeid käibetõdesid pilduda, kurat!
Õnne ja rõõmu tervele maailmale. On hetki siiski, kus mu optimism saab kõva löögi.
Irooniliseks teeb asja see, kuidas koguaeg haibitakse seda, et OOO MÕTLE OMAMOODI ja ERINE HALLIST MASSIST. Milleks, kui automaatselt sind siis üritatatakse pressida sinna samma massi tagasi ?
Ma saan aru, et on väga palju institutsioone ja muid tegelasi, kellele pole isemõtlev inimene kasulik. See on alati nii olnud. Ja noh, isemõtlev inimene ei rüga päevast päeva ennastunustavalt tööd ka, et mingi (mõttetu) kutt kusagil mõttetul kohal saaks miljonilise mersuga ringi kruiisida. Jah, ma ei unusta ära inimesi, kes on teinud tööd ja on ära teeninud selle, et nad saavad oma miljonilise mersuga ringi kruiisida.
Kahjuks on aga nii, et üldpildis on see, et mingil hetkel mõistus kuidagi nüristatakse monotoonse tööga ära, aeg läheb piisavalt kiiresti ja avastad ühel hommikul, et sa oled üle viiekümne ja kõik need ilusad ideaalid, mis sul olid, on ammu kaotsi läinud selles pidevas töörügamises, et leib laual oleks. Ma üldse ei taha, et nii läheks, ükskõik kellega.
Plaanis on ainult see viga, et kuidas kurat teha nii, et midagi muutuks.
Ma nüüd kirjutaks siia otsa pika jutu, kuidas me Pärmivabrikus käisime Mikuga ja sattusime selle teema peale, aga one too many beers and gin.. ja head jutud ei ole hommikul enam nii hästi meeles.
Igastahes, üldine jutu point või järeldus vms on selles, et kui oleks mingi ühismõtlemine ja ühiseid eesmärke rohkem ja inimesed oleks ehk tsipa ausamad ja mitte nii omakasupüüdlikud.. siis võibolla kunagi, ühel ilusal päeval.. on ka maailm palju parem koht. Ma tahaks loota nii vähemalt. Ja see algab lihtsalt puhtalt sellest, et haritud inimesi oleks rohkem. Fuck kooliharidus (mitte et ma propageeriks nüüd seda, et kool on sitt, koolis on vaja käia), aaga muid teadmisi võiks ka olla. Böä, see jutt läheb nii pikaks ja ma tahaks nii palju öelda, et õudne. Aga mu pea valutab ja ma lõpetan ära, ja loodan, et mu point kuidagi tuleb siin jutus välja.
Lõpetuseks niisama quote ka:
“Everyone has a right to be stupid; some people just abuse the privilege.”
"You know what everyone's greatest fear is? It is that all the dreams we have, all the crazy ideas and aspirations, all the impossible romantic longings and utopian visions can come true, that the world can grant our wishes. People spend their lives doing everything in their power to fend off that possibility: they beat themselves up with every kind of insecurity, sabotage their own efforts, undermine love affairs and cry sour grapes before the world even has a chance to defeat them... because no weight could be heavier to bear than the possibility that everything we want is possible. If that is true, then there really are things at stake in this life, things to be truly won or lost. Nothing could be more heartbreaking than to fail when such success is actually possible, so we do everything we can to avoid trying in the first place, to avoid having to try."- http://www.crimethinc.com/texts/selected/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar