“The only people for me are the mad ones, the ones who are mad to live, mad to talk, mad to be saved, desirous of everything at the same time, the ones who never yawn or say a commonplace thing, but burn, burn, burn, like fabulous yellow roman candles exploding like spiders across the stars.”

esmaspäev, mai 31

Nonii,
esiteks: ei saa aru, mis värk on viimased paar kuud olnud sünnipäevadega. Iga nädalavahetus või lausa nädal võiks öelda, on olnud vähemalt 1-2 pidu. Ma isegi ei tea, et ma nii paljusid teaks. Veider, aga samas mõnus. Social life, y0. Kuigi eks peab mainima ka ära, et kahjuks pole näinud paljusid teisi kaua aega ega jutustada saanud. Just sellepärast, et kõigil sünnipäevad on (ja no, kooli rolli ei saa ka salata). Kurb on nii.

Lisaks on olnud triljon üritust, või vähemalt tundub nii. Mis on olnud ka väga mõnus. Täiesti teine õhk ikka.

Ja nüüd viimati sai käidud ära Erki Moeshow'l. Väga kihvt oli silent disco lahendus, kus iga külastaja sai endale kõrvaklapid ja saatja (tegin väikse arvutuse ka: 4500 krooni oli komplekti hind, ja neid pidi olemas olema ligi 1500, seega.. see asi maksis ainuüksi 6 750 000 krooni, normal biit). Kollektsioonid olid nii ja naa. Ma ootasin isiklikult rohkemat. Võibolla sellepärast, et heites pilgu mingitele pärispäris moeloojate loomingule, siis on ikka päris palju efektsem, aga Erkil esitatud loomingus oli ikka näha puhteestlaslikku külma tooni, või noh, kas just külma, aga rafineeritut vms. Ja siiski, misvärk selle Andres Lõoga oli, kes üürgas mikrofoni ? Õnneks olid klapid, sai ära võtta ja ei pidanud kuulama : D.
Aga ikkagi, päris äge oli. Saime Mariga oma meeste üle ka uhked olla.

Afterparty'le jõudsime hilinemisega, no lihtsalt ei viitsinud liikuma hakata. Siiski, kiirelt sinna ja üpris kiirelt tagasi ka. Mõni jook, ja vsjoo. Muideks, Liisi, seal olid ka Marlboro tüdrukud, aga nii kihvti nänni ei jaganud. Ainult tulemasinad saime : (

Aga, palju ägedam oli järgmine päev, pühapäev, kui me läksime LOOMAAEDA Mikuga. Pidasime piknikku ja tuiasime pea 7ni seal ringi. Paari aastaga oli koht ikka edasi läinud ja loomapuurid suurenenud. Enamus neid piinlikult pisikesi puure olid tühjad ja loomad viidud mujale suurematesse aedikutesse ära. Ahjaa, seal on supersuured batuudiasjad ka, need, millelt saab mingi megakõrgelt liugu lasta.. tõsiselt kõrgelt. Järgminekord tuleb sinna ka minna. Ja õnneloosiga võitsin mõõdulindi ka. Saan nüüd kuni 2 meetriseid asju mõõta vabalt.

Igastahes, tänu sellele kõigele olen ma õppimisega lootusetult maas. Homme on eksam ja ülehomme ka. Referaat on ka kokku panemata ja konspektid tegemata. Hurraa.
Aga noh, samas kui tihti saab ikka moešõule ja loomaaeda ?

Ammu pole siia kirjutada ka jõudnud. Pole vist midagi nii suurt öelda olnud. Või no, vahepeal on tunne, et nüüd kirjutaks.. aga sõnad ei tule. Nagu ikka. Alati on midagi.

1 kommentaar:

  1. Tartus siis ikka vingemad marlboro tüdrukud :D nüüdseks on freshi kampaania läbi, jääb oodata uut kampaaniat :D aaga vinge, tallinna loomaaias on alati vinge!

    VastaKustuta