“I may still not know what I want to be when I grow up, but I do know that someday I want to live in a house filled with my books and travel souvenirs. And the walls that aren’t covered in bookshelves will be covered with photos of my family and friends. When I leave the house I will be going to a job I love, and I’ll return to a person I love. So, that’s the dream I’m working on.”
Sattusin siia üle pikapika aja jälle. Ja vaatasin seda quote'i, mille ma siia kõrvale mingiaeg panin.. ja avastasin, et kurat, täitsa teel olen sinnapoole. Ma veel ei tea, kes must saab ametilt ja kas mu eriala on üldse see, millega ma tegelema hakkan ja kas ma olen ikka piisavalt andekas sellel alal, aga ma tean, et mulle on järsku tulnud võimalusi, millest ma unistatagi ei osanud (või noh, oskasin küll, aga ei kujutanud ette, et võimalus lihtsalt tuleb) ja kui ma nüüd suudaks selle suvise lebo maha raputada ja pihta hakata, siis oleks juba pool võitu käes.
Äkki ma olengi õigel teel omadega?
Aga muidu on elu siuke, mõnus. Eile oli Martini sünnipäevapidu ka ja päris äge oli näha inimesi, keda näeb harva. Aga ma mõtlen et.. isegi kui ei näe tihti, siis ei teki kunagi mingit veidrat momenti ja rääkida on ka asjadest. Ei tule näokrimpsutust lambi asja pärast ja ära ka ei unustata. Et need ongi sõbrad, kellega nõndaviisi on.
Aga .. tahaks näha ja rääkida inimestega. Pidutsemine ja koos joomine ei toida nagu väga, või mis ?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar