“The only people for me are the mad ones, the ones who are mad to live, mad to talk, mad to be saved, desirous of everything at the same time, the ones who never yawn or say a commonplace thing, but burn, burn, burn, like fabulous yellow roman candles exploding like spiders across the stars.”

kolmapäev, september 29

Teen oma referaati ERMi uue tulevase hoone kohta ja loen koguaeg, et "no loodetavasti saab valmis 2011, 2009 hakkame ehitama". Praegu on aasta 2010 (ma ei ole küll Raadil ammu käinud, kas seal ehitus tõesti käib? Vastavat artiklit ma ei ole näinud küll, et oleks pihta hakanud).

Tundub, et on üldeestlaslik mentaliteet, et küll jõuab ja vast saab valmis ja loodame, et siis ja siis. Pole ime, et midagi ei toimu, kui kõik loodavad ja mõtlevad ja korraldavad konkursse, mille võidutööd ja ideed jäävad kusagile sahtlisse tolmuma.
Kurb on asja juures see, et ma tean, et ma ise olen mitu korda lükanud asju edasi ja lõpuks tegemata jätnud, ja ma miskipärast arvan, et vaevalt ma ainuke olen.
Kui me kõik vaid kätte võtaksime ja tegutseksime.. mida kõike me vaid suudaksime luua..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar