Mõnikord on vaja, et lambiasjad virutaks sulle vastu vahtimist, et lõpuks ometi jõuaks kohale ka enda lolli hallollusesse, et võiks mõistuse pähe võtta.
Selle nädala või kahe põhiline teema tundub, et on minevikust lahtilaskmine. Et oli mis oli, oli halba ja oli head, aga et ei tohiks lasta tulevikul ja olevikul kannatada. Imelik on muidugi see, et eks seda olen ma alati teadnud, aga enda käitumisest või olemisest on alati miskipärast kõige raskem aru saada ja seda parandama hakata. Alati tahaks ju paremaks inimeseks saada ja õnnelikumalt elada ja teisi ka õnnelikuks teha, mitte oma pahurdamisega tuju rikkuda (ükskõik siis kas endal või teistel). Neid asju, mis selle peale mõtlema pannud on, ei ole olnud eriti palju, aga kuidagi on need mind rohkem pannud pilku peatama. Kummaline. Küllap siis äkki oli mingi õppetund, mis viimaks pidi kohale jõudma? Kes teab.
Igastahes, nüüd, peaaegu kuu pärast aastavahetust, jäin mõtlema sellele ka, et mis aasta mul siis tulema peaks. Ja mõtlesin, et võiks tulla järjest-paremaks-minemise-aasta. Nii ise olemise kohapealt kui ka elu parandamise kohapealt. Unistused on käeulatuses ju, lihtsalt tuleb püsti ajada ja tegutseda või vastupidi - vahepeal lihtsalt olla ja nautida. Sügisel oli elu nii ilus ja kõik olemas (noh, eks võiks ka mingi töö olla, et natuke midagi oleks taskus ka, mille eest elu nautida, aga saab hakkama), aga see päikese puudumine vist ja stress ja kummalised olukorrad on piisavalt segamini pea ajanud, et kõik tunduks keeruline ja raske ja neid megamõnusaid hetki jäi vähemaks ja kuidagi üksikuks läks olemine ka kohati. Kõige rohkem häiris mind see, et kooli pidi minema ja seal tegutsema, aga mingit tulemust nagu ei paista. Kõigile koolis on külge hakanud mingi minnalaskev suhtumine ja see kõrghariduse paber tundub täiesti mõttetu vidinana, ometi on seda vaja, et tööle saada. Ja samal ajal räägitakse, et miks keegi lihtsalt ametit ei õpi .. Paradoksaalne olukord, sellessuhtes et.. kui on paber, ei saa tööd ja kui paberit pole, ei saa ka.
Igastahes, kõik on tegelikult bueno, lihtsalt .. vahepeal peab olema kusagil mülkas omadega, et tähti näha või kuidas see ütlus oli.
Täna hommikul tuleb ärgata ja tegutsema hakata, et hoog sisse saada. Tegevusetus ja mittetegutsemine mõjub ikka halvasti. Produktiivne inimene toodab produktiivseid mõtteid, mitte mingit jama.
Tahan...ja väike nali ka muidu tõsisemapoolse jutu juurde:
PS. Kui kihvt on, et meie kassike oma mänguhiire nina alla toob sulle, et sa talle seda viskaks ja siis toob tagasi, et sa uuesti viskaks ja siis päev otsa nii? Väga ;p
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar