“The truth does not change according to our ability to stomach it.”

"Relationships don't work the way they do on television and in the movies. Will they? Won't they? And then they finally do, and they're happy forever. Gimme a break.
Nine out of ten of them end because they weren't right for each other to begin with, and half of the ones who get married get divorced anyway, and I'm telling you right now, through all this stuff I have not become a cynic. I haven't. Yes, I do happen to believe that love is mainly about pushing chocolate covered candies and, y'know, in some cultures, a chicken. You can call me a sucker, I don't care, because I do believe in it.
Bottom line: it's couples who are truly right for each other wade through the same crap as everybody else, but the big difference is they don't let it take them down. One of those two people will stand up and fight for that relationship every time. If it's right, and they're real lucky, one of them will say something."

dr. Cox, Scrubs

Jah, üks asi on filmid, teine asi on reaalsus. Sealt ehk mõnikord annab miskit peale hästi öeldud lause kõrva taha panna, aga tõsi on see, et elu on hoopis midagi muud. Vahepeal ongi nii, et tuleb oma silmad ja kõrvad lahti teha ja kuulata, mitte klapid ees ja tropid kõrvas liikuda ringi ja ignoreerida kõike ehk kartusest eksida oma järeldusis või mõtetes ja loota, et keegi teeb selgeks, et pähe võetud idee oli täielik jama või on käitutud üpris lollilt.
Karma küll tuleb kätte maksma järgmises elus, aga ükski heategu ei jää karistamata, ilmselgelt ka hetked, mil oldi sõbra jaoks olemas.
Peab tunnistama, et paljud, keda ma olen näinud mõtlematult käitumas või kellelegi haiget tegemas on elanud päris hästi pärast oma nõmetsemist edasi, kusjuures mõtlen just seda osa, et süümekaid vms pole. Ju siis oleneb, keda või millesse uskuda.
Igastahes, lootus jääb, et kõik saab korda ja see segane aeg, mil meilt oodatakse vanusele juba vastavat käitumist, jõuab ükskord ka massidesse.
Enam ei ela me muinasjutus või romantilises komöödias, kus õigel hetkel ilmub õige tegelane välja, kes juhatab meid õnneliku lõpuni. Life's what you make it. Ärme riku ära kõike iseka ja põikpäise suhtumisega, mis on omane pigem ajale mõned aastad tagasi.
Kui me ei taha ise lähedastele halba, siis miks peaksid nemad seda meile tahtma? Kui pidada kedagi enda sõbraks, on usaldatud ja hoolitud neist, aga tuleb välja, et sinust midagi head ei arvatud või usaldus oli täielik null, siis kes on tegelikult see kehvem? Igal jamal on kaks poolt, aga üldiselt nähakse teise silmas pindu, aga enda silmas palki ei nähta. Täiesti kõrini sellest teiste süüdistamisest. Kui sul läheb sitasti, siis võiks kordki mõelda, et äkki ise tehti midagi selleks, et nii võis minna või anti pinnas halva kasvamiseks. Me teeme enda elus ise valikuid, mitte ei tee neid keegi meie eest. Ja see kosmiline tasakaal, mida me siin ekslikult karma pähe võtame, töötab mitte ainult inimeste puhul, kes meile halba teevad, vaid ka meie endi puhul, kui me ise kellelgi halba teeme. Asjade puhul, mis meid õnnetuks teevad, aga ometi meist endist ei olene, võiks aga korraks istuda, hinge tõmmata ja mõelda, kas metsik ülereageerimine ja viha on alati hea lahendus, kui tahetakse elada probleemidevaba ja mõnusat elu.

Lugemist:

Having Happy Friends Can Make You Happy